[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lahti ‹adv›
‹koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega›
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks läks lahti. Uks on (pärani, ristseliti) lahti. Akent, ust, väravat, luuki lahti tegema, lükkama, tõmbama, kiskuma. Karbi kaas kargas lahti. Tegi, lõi raamatu lahti. Kiri on lahti võetud. Mantli hõlmad eest lahti. Nööpis pintsaku lahti. Vedas tõmbeluku lahti. Kotisuu on lahti. Tõmbab laualaeka lahti. Silmad on lahti. Haige tegi silmad lahti. Magab, suu lahti. Õied on lahti. Tulbid hakkavad lahti lööma, õisi lahti ajama. | piltl. Tänaval tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Hing, meeled kõigele ilusale lahti. || tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud v. avatuks. Mõned poed on ka pühapäeviti lahti. Kantselei on lahti kella üheksast. Mis kellani on muuseum lahti? Mis kellast, millal kaubamaja lahti tehakse? Remont on valmis ja pood jälle lahti. Keera, tee raadio, televiisor lahti. Keeras, tegi kraani, duši lahti. Kes jättis kraani lahti?
2. millestki katvast vabaks v. vaba; millestki täitvast tühjaks v. tühi; ant. hrl. kinni. Kohvrid pakiti lahti. Osa asju on veel lahti pakkimata. Harutas kompveki (paberi seest) lahti. Kartulikuhi kaevati, tehti lahti. Kartulivaod aeti harkadraga lahti. Lõikab konservikarpi lahti. Kougib pudelit, purki lahti. Tegi, korkis pudelid lahti. Kaev oli pealt lahti 'kaaneta' jäetud. Haav on lahti, ei kasva kinni. Haav läks, rebenes uuesti lahti. Võssa kasvanud metsasihid tuleb lahti raiuda. Umbetuisanud teed aeti, lükati, roogiti lahti. Teed, jääauk hoiti lahti. Sillutis, asfalt lõhuti lahti. Kevadtormiga läheb meri lahti. Kas Peipsi on juba lahti? || rõivastest, jalatsitest vabaks v. vaba. Võtab riidest lahti. Koorib end lahti. Rõivastusime, riietusime lahti. Olin juba riidest lahti ja magama minemas. Võta jalad lahti.
3. sellises olukorras v. sellisesse olukorda, et ei ole (millegi külge) kinnitatud, köidetud, et ei ole haardes, kütkes, et liikumine pole takistatud; millegi küljest lahku v. lahus v. ära. Lehm oli enda ketist, lõast lahti tõmmanud. Koer on õues lahti. Laps ei lasknud ema käest lahti. Lase mind lahti. Päästis end rabeldes lahti. Paat on ketist, kai küljest lahti. Nokk kinni, saba lahti. Keeras mutri lahti. Murdis, muukis luku lahti. Tee, keera uks lukust lahti. Ära muugi, uks on lahti. Teeb, päästab vöö, pandla, nööbid lahti. Hammas on lahti, logiseb. Kui käed oksa küljest lahti lähevad, kukud alla. Kiskus end haardest lahti ja põgenes. Krohv, tapeet on seina küljest lahti. Kingal tuli tald (alt) lahti. Värv on tükati lahti ning koorub maha. Leival on koorik lahti. Kalju küljest murdus tükk lahti. Vagun haagiti rongi küljest lahti. Leiba, praadi, torti lahti lõikama. Küpsed pähklid löövad oma tupest lahti. Kevadel läheb puudel koor lahti. Koeral, kassil on karv lahti 'ajab karvu'. || rakkest, rakendi eest vabaks v. vaba. Võta hobune (vankri eest) lahti ja vii talli. Rakendab hobuse lahti. Härjad päästeti ikkest lahti. || eemal(e), teat. vahemaa taha v. taga. Tõukas paadi, parve kaldast lahti. Finišisirgel suutis Jaan end teistest lahti rebida. | piltl. Ei suuda neiult pilku, silmi lahti rebida. End rutiinist, harjunud ükskõiksusest lahti rebima, lahti raputama.
4. (rohkem) laiali, kohevil(e), lõdvemal(e), nii et endine kuju ning mõõtmed hrl. muutuvad; ant. hrl. kokku. Lõi lehviku, vihmavarju lahti. Läheme heinakaari lahti lööma. Laotas lina lauale lahti. Selle söögilaua saab vajaduse korral lahti tõmmata. Vaipa, kaarti lahti rullima. Paberikäär rullus iseenesest lahti. Taigen oli lauale lahti rullitud. Sõlme, kingapaelu lahti tegema. Õhtul päästab ta oma pikad juuksed palmikust lahti. Juuksed palmitseti lahti. Pestud ning kuivanud villad tuleb lahti noppida. Sassiläinud lõnga lahti harutama. Munad on lahti klopitud. Madu keris end lahti. Tõmbab lõõtspilli lahti. Lõõtspill lahti üle rinna. || osadeks, detailideks; osadena, detailidena. Mootorit, masinat, seadet lahti monteerima. Kellavärk on laual lahti, ei oska enam kokku panna. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult. P. Kuusberg. || (raha kohta). Vaheta mu sajakroonine kümnesteks lahti. Tee mulle kroon (sentideks) lahti. || piltl (analüüsi, kaalumise v. hindamisega seoses). Probleemi, kunstiteost, luuletust lahti mõtestama. Kirjandi teema on jäänud korralikult lahti kirjutamata.
5. (tee, juurde- v. läbipääsu kohta:) avatud, vaba; avatuks, vabaks; ant. kinni. Rand on tuultele lahti. Eest ära – tee lahti! Noortele on õppimiseks kõik teed lahti. Uskusime, et meile on kogu maailm, kõik võimalused lahti. *Ta avaldas kord ise, et elu on tema ees lahti, et ta saavutab armastust, kuulsust ja au. J. Kärner.
6. kellestki v. millestki vaba(ks) v. ilma. Tüütust inimesest tahab igaüks lahti saada. Lõpuks ometi oleme võlgadest, vaevast, murest, orjusest lahti. Nad said turul kiiresti oma kaubast lahti. Pole raske rahast lahti saada. Halbadest harjumustest lahti saama. Mitte ei saa sellest tundest, kahtlusest, kartusest lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. *Kui te Tõmmiku ära viite, siis olen ma korraga kohe piimast lahti .. A. H. Tammsaare. || (sidemete katkestamise, loobumise, keeldumise, äraütlemisega seoses). Ütles ennast oma vaadetest, põhimõtetest, lepingust, pärandist lahti. Salake ta maha, öelge tast lahti. || (ametikohalt, töölt vallandamisega, vabaks saamise v. vaba olemisega seoses). Ta lasti, tehti töölt, ametist lahti. Ta saab varsti sõjaväest, ajateenistusest lahti. Mai lõpul saavad lapsed koolist lahti. Varsti võtan enda töölt lahti. Teda püüti direktori kohalt lahti kangutada. Teomees oli saanud mõisa alt lahti. Ta on nüüd töölt lahti. Jaan hääletati esimehe kohalt lahti. *See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal vähematki süüd oleks. O. Luts. *Raha ei ole, et liisust end lahti osta .. E. Särgava. || vanglast, kinnipidamiskohast vaba(ks). Lasti vangist, vangilaagrist lahti. Ta sai amnestiaga lahti. Ta oli vahepeal lahti, aga siis pandi uuesti kinni. *„See varganägu siis jälle väljas.” – „Juba aasta aega lahti! ..” V. Lattik.
7. (mingi tegevusega v. selle algusega, puhkemisega v. juhtumisega seoses). Töö, sõit, pidu läheb lahti. Sõda olevat lahti. Noored lõid tantsu lahti. Kusagil on tuli lahti (puhkenud). Kes sellise kõlaka lahti laskis? Külas on jutud lahti, et Jaan pidi Mari pool käima. Tuul lõõtsub – varsti on vihm lahti. Nüüd läheb viljalõikus(eks) lahti. Nii kui kokku saavad, kohe tüli lahti. Heas tujus löödi laulgi lahti. Pillimees lõi loo, polka lahti. Lõime peo, labraka lahti. Siis läks märul(iks) lahti. Laseb nutu, pilli, tönni lahti. Kink võttis lapsel naeru lahti. Mis lahti (on)? – Lahti pole midagi. Mis sinuga lahti on? See pole õige asi, seal on midagi lahti. No küll on lugu lahti! Nüüd on põrgu, kurat lahti! || (laengu detoneerimisega seoses). Püss läks kogemata lahti. Revolver ei läinud lahti.
8. (heasse v. normaalsesse) vormi; (heas v. normaalses) vormis. Häält lahti laulma. Meie korvpallimeeskond alustas puiselt, aga hiljem mängiti end lahti. Selles rollis mängis noor näitleja end toredasti lahti. Ta matemaatikuanne läks alles keskkoolieas lahti.
9. kõnek (kiirenenud rooja-, higi- jm. eritusega seoses). Kõht on lahti. Ehmatas enda kõhust lahti. Saunalaval läheb higi lahti. Iga väikese asja pärast kohe vesi 'pisarad' lahti.

kas (või) malk maast lahti vt malk

keel läheb ~ pääseb lahti vt keel

kruvid on (peas) lahti, üks ~ mõni kruvi on (peas) lahti vt kruvi

kõrvu lahti hoidma ~ pidama vt kõrv

käsi ~ käed on [millegi peale] lahti vt käsi

liimist lahti vt liim

maast lahti vt maa

(oma) toru lahti tegema ~ lööma vt toru

otsa lahti tegema, ots on lahti vt ots [-a]

[kellegi] silmad on lahti vt silm [-a]

silmi ja kõrvu ~ silmi-kõrvu lahti hoidma ~ pidama vt silm [-a]

silmi lahti hoidma ~ pidama vt silm [-a]

[kellegi] silmi lahti tegema, silmad lähevad lahti vt silm [-a]

suud lahti tegema, suu läheb läheb lahti vt suu

laskma ‹lasta, lasen, lasksin e. lasin, laskis e. lasi, lasku, laskev, lasknud, lastakse, lastud 44›

1. lubama, võimaldama, mitte takistama. a. ‹imperatiivi jaatavas kõnes kasutusel ka lühivorm las› midagi teha v. juhtuda. Lase mind, mul minna. Ema, lase meid, meil veel mängida, las me mängime veel. Ärge laske tal midagi rasket tõsta. Laskem tal rääkida, las ta räägib. Lase neid, neil natuke magada, las nad magavad natuke. Las(ke) ma laulan, laske mul laulda. Las sadada, saab magada. Tal ei lastud suudki lahti teha. Ta ei lase endaga mängida, end petta. Sa ei lase teisi, teistel rahus olla. Töö ei lase hinge tõmmata. Ära lase end segada, kõrvale tõrjuda, nurka suruda. Ma lasksin ta akna alla istuma, järjekorras endast ette. Lase mind, mul rahulikult istuda. Las(e) ma proovin ka. Poiss tahtis musi võtta, aga tüdruk ei lasknud. Maksis arve ära ja laskis takso minema. Õhuke papp laseb end rulli keerata. See asi laseb end paremini korraldada. Kuub laseb aimata, et mees on kõhnemaks jäänud. Ära lase välja paista, et oled pettunud. b. kuhugi v. kuskilt pääseda. Me ei lase sind kuhugi, jääd koju. Laske lapsed õue hullama. Talutütar ei lasknud sulaspoissi ligi, oma aita. Kõiki koore ei lastud laulupeole. Lehmad lasti laudast karjamaale, ädala peale. Laske leivataldrik siiapoole! c. mingisse seisundisse minna. Millal sind puhkusele, pensionile lastakse? Vangid lasti vabaks, mees lasti vangist vabaks. Laseb lihased lõdvaks. Ära lase piima hapuks minna. Ta laseb kõik nässu, lörri, untsu minna. Põllud on umbrohtu (kasvada) lastud, käest ära lastud, raisku lastud.
2. kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama. Lasksime ankru vette, põhja. Laseb ämbri kaevu ning võtab vett. Kirst lasti hauda. Ribakardinad, rulood lasti (akende) ette. Lasksin kirja postkasti. Võrku, noota, põhjaõngi vette laskma. Polnud mahti käsi rüppe lasta. Vahepeal ujub, siis laseb jälle jalad põhja. Laseb traksid õlgadelt, püksid rebadele. Laseb end redelipulgalt rippu. Laseb lapse sülest põrandale. Laseb süüdlaslikult pea norgu. Laseb pea viltu ja kuulatab. Koer laskis kõrvad lonti ja saba sorgu. Mõned taimed lasevad kuivaga lehed longu. Päästepaadid lasti vette. Lipud lasti poolde vardasse. Lase uks sneprisse. *Poiss laskis pea tüdruku sülle .. F. Tuglas. || laskuma; heitma. Lase voodisse, kušetile pikali. Laskis vaiba peale kõhuli, käpuli. Laseb end seljakile kiiktooli. Laps laskis rohu sisse kükakile. Armulaualised lasevad altari ette põlvili. *Kõrtsmik laskis rinnuli letile. A. H. Tammsaare.
3. kuskilt v. kuhugi voolata võimaldama, voolama panema, jooksetama. Laseb kraanist vett, vaadist õlut. Lase vesi jooksma, vett potti, vann vett täis. Paisjärv lasti kuivaks. Kas tänavu kasemahla laseme? Laskis kümme tilka tinktuuri lusikasse, lusika peale. Lase (hea) lonks, punnsuutäis! Terad, vili lasti kottidest salve. Kasvuhoonemuld lastakse läbi sõela. Hoia pihk all, lasen sulle päevalilleseemneid. Sülitab, laseb läbi hammaste lirtsu. Katlast lasti aur välja. Tõmbab piipu ning laseb suust suitsurõngaid. *Katsume, kumb kummal vere laseb! .. Tule mehe vastu! Tule soolikaid laskma! A. H. Tammsaare. || kõnek (kusemise v. roojamise kohta). Vett, kust laskma. Laseb pissi voodisse. Laskis pika sorina. Nii kange häda, et lase või püksi. Oli püksid täis lasknud. Koer laseb iga puu ja posti peale sirtsu. Olen rahast nii lage, et koer laseb jala peale.
4. (hoogsalt) mingit heli tekitama v. häälitsema. Vilet, laulu laskma. Kass laseb nurru. Laps laseb joru, viripilli. Laseb laia naeru. Muusikat tantsuks lasti plaatidelt. Lase, pillimees, üks polka! Koer laskis kuuldavale pika kaebliku ulu. Laseb suupillil lugusid. || (jutu, kõne kohta). Ta laseb juba ladusasti saksa keelt. Lase kuulda, lase tulla, mis sul öelda on. || kõnek. Peeru, puuksu, paha haisu laskma 'peeretama'. *Natukese aja pärast laseb Sass ema süles parinal kõhutuult .. M. Traat.
5. midagi tegema. Kukerpalli, uperpalli laskma. Sõrmedega nipsu, nippi, keelega laksu laskma. Lase piim soojaks, vesi keema. Laskis seeliku pikemaks, laiemaks. Lase tuli surnuks 'kustuta valgus'. Üks teeb kõike hoolikalt, teine laseb, kuidas juhtub. Tuttav töö, lase või pimesi. Laske samas, vanas vaimus edasi! *Pista siis juuretis hakkama, lase meile üks tubli tegu leiba. R. Sirge. || mingi tööriista või masinaga töötama; töötlema. Lase puuriga, oherdiga auk sisse. Kirves on nüri, tahab natuke käia peal lasta. Juuksed lasti nulliga 'väga madalalt' maha. Ära nii madalalt künna, lase sügavamalt. Käsitsi õmblemine on igav, mis viga masinaga lasta. *.. siis sega neid [= villu], kraasi kaks korda ja lase ka lõngaks, nii et näpud kuumavad. E. Vilde.
6. (kiiresti, hoogsalt) liikuma (käima, jooksma, sõitma, tantsima jne.). Perenaine laseb toa ja aida vahet. Päev läbi lasime kauplusi mööda. Laseb noolelt kodu poole. Laseb suvi läbi palja jalu. Lase nagu orav rattas, nagu süstik edasi-tagasi. Laseme siit otse, silmnäolt üle põllu. Laseb ülejala kodu poole. Hobused lasevad sörki, traavi, galoppi. Vasikad lasevad koplis ringiratast. Lasksime head, kiiret sõitu. Lase auto heinakuhja kõrvale. Vastlapäeval lasti liugu, kelguga mäest alla. Tantsu laskma. *.. ma ei pidanudki teed, vaid lasksin silmalt läbi soo .. M. Metsanurk. *.. laseb teine reinlendrit, polkat, polkamasurkat, galoppi, aagenpitsi ja labajalga nii mis laksub. A. H. Tammsaare.
7. midagi kellelgi teha paluma v. käskima; millegi sooritamiseks korraldust andma. Õpetaja laseb õpilastel vastata, lugeda, luuletusi pähe õppida. Laskis endale uue ülikonna õmmelda. Tahan lasta (endast) pilti teha. Ostja lasi riidetüki üle mõõta. Laskis majale uue katuse panna. Lasksid end kiriklikult laulatada. Laskis end mehest lahutada. Noorsõdureid lasti gaasimaskides joosta, roomata. Mõisnik laskis talupoegi peksta. Laskis nad vangi panna, hukata, üles puua. || vahendaja kaudu mingit sõnumit edasi andma (soovi v. käsu puhul ka lühivormiga las). Tädi laseb teid kõiki tervitada. Professor laseb teatada, et tema loeng jääb täna ära. Las ta võtab mulle ka pileti. Las nad tulevad meile jaama vastu. Las ema katsub teda ümber veenda.
8. (hrl. käsi)tulirelvast tulistama; muud laskeriista vinnastusest lahti päästma ning sel teel noolt vm. (märgi suunas) lendu paiskama; (ka märgi tabamise kohta). Püssi, püstolit, õhupüssi, vibu laskma. Vintpüssiga, jahipüssiga, ammuga laskma. Püssist kuuli, kuulipildujast valangut, kahurist mürsku, vibust v. vibult noolt, lingust kivi laskma. Sihib ja laseb. Seisa, või ma lasen! Laskis hoiatuspaugu õhku. Märki, märklaua pihta laskma. Parti, rebast, hunti laskma. Laskis endale kuuli pähe. Maja on kuulidest sõelapõhjaks lastud. Küla lasti leekkuulidega põlema. Lasti värvilisi rakette. Lastud jänes jahipaunas. Vigaseks lastud põder. *.. et Vargamäe koerad käivad teineteise akna all [kükitamas]. Lase või soolaga, ei kuula teised mädandid .. A. H. Tammsaare. || õhkima. Silda, kindlust õhku laskma. Partisanid olid raudtee lõhkeainega puruks lasknud.

aadrit laskma vt aader

alla laskma

1. allapoole liikuda, langeda v. vajuda võimaldama; langetama. Eesriiet, rulood alla laskma. Tõstke käed ja laske alla. Puri lasti alla. *.. toast kuuldus parte kolin, kus viimane ahe alla lasti .. R. Soar. || pekstavat vilja rehepeksumasinasse söötma. Mari oli rehepeksumasina otsas alla laskmas.
2. alla(poole) laskuma, libisema v. sõitma. Laskis end veetoru, köit mööda alla. Siin on paras mägi kelguga alla lasta. *Kui palju on karjapoisid aastate jooksul sealt [= suure kivi otsast] alla lastes püksitagumikke lõhkunud! V. Saar.
3. allapoole v. ära voolama panema, (vee)taset alandama. Paisutatud vesi, pais lasti alla. *.. jões tuleb vesi alla lasta, siis muutuvad heinamaad, sood ja rabad kõvaks ja kuivaks. A. H. Tammsaare.
4. (hinda) odavamaks muutma. Televiisorite hindu lasti alla. *Kaupmees Siilivask laskis piima hinna sendi võrra liitrilt alla. E. Männik.
5. alla tulistama. Kaks vaenlase lennukit lasti alla. Tulistas õige mitut parti, kuid alla laskis ainult ühe.
6. kõnek alla kusema. *.. [laps] muudkui ainult karjub kõvasti ja imeb tissi ja laseb alla ja on ühtelugu märg. H. Lepik (tlk).

altaisa laskma vt altaisa

hea maitsta laskma vt hea

jalga laskma vt jalg

järele laskma
lõdvemale, lõdvemaks laskma. Ohje, köit, lipsusõlme järele laskma. || rõivast õmblustest v. nööpide teisaldamisega avaramaks tegema. Pluusi, seelikut järele laskma. Mantel ei anna eest kinni, tuleb nööpe järele lasta. Püksid on pisut kitsad, kuid annavad värvlist järele lasta.

keelel ~ keelt käia laskma vt keel

kokku laskma

1. kokku pääseda v. koos olla võimaldama. Nakkushaiglas ei lasta haigetega kokku. Tahtis vangis olevat venda külastada, kuid neid ei lastud kokku. Mullikad ja vasikad lasti kokku ühte koplisse.
2. vaheseinu, piire vms. kaotades ühendama. *Söögitoa ja saali vahel oli uks-sein, nii et ruumid sai üheks suureks saaliks kokku lasta. E. Rängel.
3. kõnek (kokku, valmis) õmblema. Käsitsi on pluusi igav õmmelda, mis viga masinaga kokku lasta. Lasen kiiresti mõne uue padjapüüri kokku.

korstnasse laskma vt korsten

kulmu looja laskma vt kulm

kuppu laskma vt kupp

kurgust alla laskma vt kurk [kurgu]

kõrist alla ~ läbi kõri ~ kõrist läbi laskma vt kõri

kõrvust mööda laskma vt kõrv

käest ära laskma vt käsi

käia laskma vt käima

käiku laskma vt käik

käsi rüppe laskma vt käsi

kätel ~ käsi käia laskma vt käsi

lahti laskma

1. vabastama, vabaks laskma, lahti päästma. Kinnipeetu lasti lahti. Mees lasti vangist, vanglast lahti. Kurja koera ei tohi lahti lasta. Vasikad lasti koplisse lahti. Hoia käest kinni, ära lahti lase. Kui käed lahti lased, kukud alla. Laiskus, laiskus, lase mind lahti. || kõnek (töölt) vallandama. Miks sind lahti lasti? Ta lasti joomise pärast töölt lahti. *Kuru Jaan piimamehest lahti lastud! Kohtki üles öeldud! E. Vilde.
2. midagi alustama, valla päästma. Lasime laulu lahti. Laseb kisa, nutu, tönni lahti. Laskis lahti ägeda sõimuvalingu. Juttu, kuulujuttu, kõlakat lahti laskma. Niikaua ärplevad, kui lasevad sõja lahti.
3. van laskeriista päästikule vajutama, laskma (8. täh.) *.. Peeter Olander laskis oma püssi nende [= soldatite] peale lahti .. E. Vilde. *.. aga küllap sa köstri käest hänna peale saad, kui sa siin [müristaja] lahti lased. O. Luts.

leiba luusse laskma vt leib

lendu laskma vt lend

lesta laskma vt lest

linksu laskma vt linksu

liugu laskma vt liug

läbi laskma

1. läbi- v. möödapääsemist võimaldama. Hoidke eest, laske läbi! Laske lapsega läbi! Väravas oli valvur, kes ei tahtnud meid läbi lasta. || (mingi aine, kihi v. katte kohta:) läbi voolata, läbi tilkuda, läbi immitseda v. läbi paista võimaldama. Katus laseb vett, vihma läbi. Viltsaapad ei pea vett, lasevad läbi. Halb paber laseb tinti läbi. Uks laseb tuult läbi. Aknad on nii tahmased, et ei lase enam valgust läbi.
2. kõnek paljudes kohtades, mitmel pool käima, läbi käima, läbi jooksma. Mul on täna juba pool linna läbi lastud. || millestki v. kuskilt läbi minema, läbi jooksma, läbi sõitma. *Vaaren pistab jooksu .. Juba on ta viljas, laseb sellest küürakil otse läbi .. M. Metsanurk. *No oleks tore tundmus praegu ratsa küla vahelt läbi lasta! M. Raud.
3. kõnek tööriista v. masinaga midagi töötlema. Palusin kombainerit, et ta ka minu odrad läbi laseks. Laseme liha hakkmasinast läbi. Saeveski laseb päevas sadu tihumeetreid palke läbi. Kartulimaa tuleb veel teist korda randaaliga läbi lasta.
4. kõnek pillama, raiskama. Raha, varandust läbi laskma. Laseb sadu kroone ühe õhtuga läbi.
5. kõnek kuuliga läbistama. Müts oli läbi lastud, aga mehel polnud viga midagi. Läbilastud tiivaga lind.
6. kõnek (kaitsekorke) lühistama. Keegi on korgid läbi lasknud.
7. hrl piltl läbi v. üle libiseda laskma. *Võtab käsikirja leti laadikust ja laseb lehed pöidla alt läbi. E. Vilde. *Kõndides laskis ta peast läbi kõik võimalused, mis ootamatu väljakutse põhjuseks võisid olla. B. Kabur.
8. piltl midagi vastuvõetavaks, kõlblikuks tunnistama. Tehniline kontroll ei lase praaki läbi. Toimetaja laskis tema artikli läbi. || viga vms. märkamatusest parandamata jätma. Loeti küll hoolega korrektuuri, aga ikka lasti vigu läbi. || eksamit sooritatuks lugema. Professor on eksamil range, niisama läbi ei lase.

maha laskma

1. allapoole, madalamale vajuda, libiseda v. langeda laskma, alla laskma. *.. Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketel, nagu tahaks ta siin oma loomulikke tarbeid õiendada. A. H. Tammsaare. || laskuma. *.. laskis [rebane] tee äärde pikali maha, sirutas saba sorgu .. E. Särgava. *.. kuni ta [= kotkas] viimaks kuningapoja ligidale pärna otsa maha laskis. F. R. Kreutzwald.
2. peatust tehes sõitjat sõidukist väljuda laskma. Vanainimene palus bussijuhti, et teda maja juures maha lastaks. *.. linnabuss peatus teeristil, avas ukse, laskis maha summa naisi ja koolilapsi. M. Traat.
3. käsitulirelvast lastes tapma. Jahimehed olid hundi maha lasknud. Reetur mõisteti surma ning lasti maha. Ta oli enda maha lasknud.

mitte lõhnalegi laskma vt lõhn

mööda laskma

1. mööda minna lubama v. võimaldama. a. (ruumiliselt). Hoidke kõrvale, laske (mind) mööda! Kaubarong peatus jaamas, et kiirrongi mööda lasta. Finišisirgel pidi ta kaks jooksjat endast mööda laskma. b. (ajaliselt). Vaadake, et te tähtaega mööda ei lase. Mardi sünnipäeva lasksime mööda, kellelgi ei tulnud meelde. c. piltl (paremuselt, saavutustelt). Toomas on edetabelis esimene ega lase kedagi endast mööda. d. piltl (juhust, võimalust). Soodsat juhust, võimalust ei tohi mööda lasta. Tegid rumalasti, et hea pakkumise mööda lasid. *.. kõik suve kaunid rõõmud endast mööda lasta, just nagu ei oleks neid olemaski. J. Kärner.
2. laskmisel mitte tabama. Kuidas ta küll võis nii lähedalt mööda lasta! Kas tabas või laskis mööda?

(nagu) lastud vares vt vares

[kellegi] naha peal ~ nahal liugu laskma vt nahk

nahka silma(de)le ~ silma peale laskma vt nahk

(nii) et las(e) (aga) olla
(kinnitav, rõhutav väljend:) suurepäraselt, nagu nalja, (nii) mis laksub; suurepärane, vahva, täitsa. Temast on nii peen mees tulnud, et lase aga olla. *Näe, Kaakpere mõisasaksa poeg kõneles ka nii sulaselget eestit, et lase olla. V. Raidaru.

nina norgu laskma vt nina